Friday 12 March 2010

Arhitektuur

Et rohkem õppida ja õppida, valisin õppeplaani kursuse "History of Finnish Architecture". Ühe osana selle sooritamisest oli plaanis sõita bussiga mööda Helsingi rajoone ja tutvuda tüüpilise Soome (puit)arhitektuuriga. Bussis tuli olla hommikul kell 9, mis suuremal osal ka õnnestus. Õppejõud päris "Kas kõik on kohal", tudengid nägid iseennast kohal olevat ning vastasid kui ühest suust "Jah." Sõit võis alata. Enne suuremale tänavale pööramist siiski leidsime veel ühe eksinud tudengi kohtamispaiga poole jooksmas. Tema hämming oli päris märgatav, kui bussiga tal nina ees peatusime ning peale kamandasime. Kaaperdamine Soome moodi.

Asjast ka:
Arhitektuuri poolest eriti huvitavad on tänapäevased kirikud, mille välisosa näeb sageli välja nagu supermarket või kontorihoone. Sisevaated seevastu on isegi suhteliselt kiriklikud. Erilist blingblingi Soome kirikutes üldjuhul ei kohta.
Kirikuid ja muid hooneid tuuri kronoloogilises järjekorras:

Helsingi oma Kalamaja: Käpylä (Kottby). Elanike arv Käpyläs on umbes 7600. Suurem osa hoonetest on ehitatud 1920-ndatel mõttega lahendada lihtsate puumajadega pealinna korteripuudus. Hiljem ehitati Käpylässe ka olümpiaküla.


Vallila raamatukogu (1991)


Viikki kirik (2005)


Viikki elurajoon. Väga heas asukohas asuv väike majade kompleks. Sisehoovides jalutades ei saa arugi, et tegelikult oled suure liiklussõlme ääres, kus muuhulgas paikneb ka Helsingi ülikooli bioteaduste kampus, "Roheline kampus". Rajooni võiks nimetada ka "Linna sees põllu ääres".



Myyrmäki kirik (1984). Nagu pildilt näha, on kiriku sisevalgustid väga sarnased Vallila raamatukogu omaga. Tegelikult on ka nende kahe hoone arhitekt sama.


Meie kooli oma kabel (1957). Põles maha 1976, taastati 1978. Koht, kus on peetud mitmeid tudengite pulmi.

Saturday 6 March 2010

Turku 2.0


Tegime päevase visiidi Turkusse. Seekord sai Turku toomkirik ka ära pildistatud. Arvatavasti on see ehitatud juba 13. sajandil, tollal oli materjaliks arvatavasti puit. 1318 olevat Novgorodlased kiriku maha põletanud. Häbi teil olgu! Hiljem on siiski veel paar põlengut olnud: 1618 ja 1827. Pärast põlenguid on torn aina kõrgemaks ehitatud - äkki leegid kõrgele ei ulatu. Praeguse torni tipu on disaininud Carl Ludwig Engel, see sama sakslane, kes Helsingi kesklinna empire-stiilis rajooni moodustas. Kõige tuntum osa sellest tervikust on valge toomkirik.
Praeguse Turku toomkiriku torni kõrgus on 85,53m - võrdluseks Oleviste kiriku 123,7m. Istekohti on 900, seisukohtade arvu pole avaldatud.


Pärast kirikut oli oivaline aeg süüa pitsat. Enda saatuseks otsustasin proovida midagi uut: Kebab Pizza. Väga tulise maitse tõttu kulus pitsa söömiseks umbes liiter vett. Hoides suud kinni, et leegid välja ei paiskuks, jätkasin seltskonnaga teed mööda Aura-jõe äärt. Kohas, kus sügisel oli elu, valitses nüüd kummituslik ning müstiline vaikus.

Jõe kohal on ka tiheda liiklusega Myllysilta (Veskisild), millega on aegade jooksul probleeme olnud. Umbes nädal aega tagasi hakkas sild hoogsalt vajuma, tervelt meeter ühe päeva jooksul. Myllysilta lähebki nüüd lammutamisele.