Loengud ja Muumimaa

Esimesed kaks päris õppenädalat koolis on möödas. On selgunud tõsiasi, et ka siin loengutel olles mõtted kanduvad millelegi muule, sageli unele. Kuskilt lugesin, et haigutuse eesmärk on ajule tähelepanuvõime suurendamiseks hapnikku edastada - kõik polegi seega hukas. Tore on see, et saame tasuta printida. Muidugi see võimalus pole mõeldud selleks, et terved pdf-raamatud endale trükkida, vaid "mõistlikkuse piires" õppematerjali jaoks. Avastasin veel, et väga vähestel on enda laptop koolis kaasas. Lihtsalt pole mõtet. Loengutel keegi netis ei istu, selle jaoks on pauside ajal väga paljudes kohtades olevad arvutipunktid ja -klassid, kus saab vabalt oma kasutajatunnusega surfata ja printida. Osades arvutites on Solaris :) (kes Ehitusmehaanikat teinud, need teavad). Ühes õppehoones on arvutiklass avatud lausa 24/7, välja arvatud jõuludel ja jaanipäeval. See õnneks väga ei häiri.

Ühel nädalavahetusel külastasin Karinit 175 422 elanikuga linnas Turkus. Külakostiks äratasin ühe ratta ellu ja viisin Karinile. Tema tudengieluga saab tutvuda siin. Turkus on kirik ja jõgi ja... poed. Karini kommentaar jõe kohta: "See näeb välja väga pruun ja mudane, aga tegelikult olevat siin väga puhas vesi." Muide, suht harjumatu tunne tekkis, kui rongi tunnelisse sisenedes kõrvad lukku läksid. Vaatasin, et teised reisijad ei tee teist nägugi.

Bussidega nr 11 ja 110 saab 4,8€ (75.20kr) eest sõita 16km kaugusele väikelinna Naantalisse, kus elab 18 461 elanikku. Kui Viljandi oleks mere ääres, siis ta olekski justkui Naantali. Linn on tuntud oma Muumimaa poolest. Sattusimegi Muumimaale ajal, mil territooriumi väravad on veel lahti, kuid suvist programmiosa enam ei toimu. Seega oli võimalus jalutada rahulikult ilma ümberringi siblivate ja kilkavate väikeste lasteta. Teisisõnu sai keskenduda Muumimaa arhitektuurile. Siit väike nõuanne ehitajatele: väiksemaid maju, jõgesid ja kaljusid saab väga edukalt ehitada plastikust. Reaalses elus oli Muumimaja ka seest ümarate seintega erinevalt multikast, kus tähelepanelik Taavi Tavavaataja võib panna tähele, et maja on väljast suhteliselt väikese diameetriga ja ümmargune, kuid sees on suured kandilised ruumid. Omanik-ehitajat Muumipapat kommentaaride andmiseks kohal ei olnud.

Täna (20.09.2009) pidi toimuma väikest sorti väljasõit loodusesse. Esimest korda elus juhtus selline asi, et oleksin jäänud üritusele mitu tundi hiljaks seetõttu, et läksin algselt liiga vara kohale. Müstiline. Otsustasin igal juhul vahele jätta ja hoopis Helsingis trammiga suvalisse lõpp-peatusesse sõita ja pilti teha. Lõpp-peatuseks trammil nr 4 osutus Munkkiniemi (Munganeem), kus jalutasin ringi, tegin pilti ja vahetasin mõtteid rannas lebotavate hanedega.